Nykäse Matti süüdimatu lausung sobib kirjeldama ka Eesti ja Soome suhteid. Ka värske Eesti ja Soome ühise tuleviku mõttekoda „Paja“ ajab taga iga tsäänsi ehk kõik olukorra (p)arendusvõimalused tuleb ära kasutada.
Kes on pikemalt Eesti-Soome vahel toimetanud tajub, et Sinisilla kuldajastu jäi lähiminevikku ning oleme teineteisest kaugenenud. Ka Soome Instituudi 30. juubeliürituse ettekannetes tõdeti, et me – Soome ja Eesti, soomlased ja eestlased – oleme lihtsalt vahepeal vaadanud rohkem mujale. Aga riikidevahelised ametlikud suhted on täna tugevamad, kui ealeski varem.
Soome lahe „laienemine“ ja kahe rahva üksteisest kaugenemine pani allakirjutanud tõdema, et asjad võiksid tõesti paremas seisus olla ja midagi muutmata jätkub Soome lahe kallaste vaikimisi „kaugenemine“ ning ainus selgelt positiivne ja tuleviku suhtes julgustav areng on suure arvu hargmaisete tekkimine nooremate põlvkondade seas.
Eesti ja Soome suhtestiku võtmenõrkus paistab peidus olevat selles, et soomlastel on mitmeid Eestis ja Soomest Eesti suunas aktiivselt tegutsevaid institutsioone, eestlastel aga on praegu nii lage seis, et soomlastel ei olegi eriti kellegagi riigi ja tavakodaniku vahele jäävas poolformaalses ruumis institutsionaalselt kokku saada ja koostööd teha.
Samas kolme Eesti ja Soome koostööraportit kokku pannes leiab nii mastaapi, ambitsiooni, konteksti, suunda ja detaili, kuid need raportid on kui omaette õhku riputatud – harvad on kummagi riigi strateegiadokumendid, mis ka naabrit käsitlevad ja strateegilisi ühisvaateid ei leia.
Nähes viga, mida laita, otsustasime aidata kutsudes kokku Soome ja Eesti kultuurilise, majandusliku ja ühiskondlikku kerksuse ning Soome lahe piirkonna elujõulisuse arendamise eesmärgiks võtnud Soome-Eesti mõttekoja „Paja“.
See on nii protsess kui üsna vaba perioodiliselt kogunev võrgustik, mis koondab Eesti ja Soome ühistest tulevikuvõimalustest huvitunuid – seni veidi üle 30 kaasatu näol – lahe mõlemal kaldal, mis on seni kokku kogunenud küll Soome Instituudi tiiva, aga mitte egiidi all ehk „Paja“ ei ole instituudi oma, vaid on instituudi üks projektilaadne tegevus, millel hetkel puudub isegi juriidiline-äriõiguslik vorm ning kui see vorm peaks tekkima, siis kindlasti sõltumatuna instituudist.
Ühe mõttena pandi „Paja“ lauale viimati ametisse asunud valitsuste tähelepanu juhtimine, et ka riikide suhete väga hea olemise ajal on selle kõrval asju, mis võiksid kas veel paremad olla või mis vajavad parendust ehk hoopis uue või unustatud teemana koostöölauale tõstmist.
See on n.ö rahvaalgatuse vormis teatud kogukonnana kaasamõtlemine, mis peaks andma praegustele ametlikele tegutsejatele uusi vaateid juurde, üldse mitte aga pretendeeriks nende töölaualt millegi ära või ülevõtmisele. Ehk siis veel kord – juurde, mitte ära!
Kümme teesi Eesti-Soome asja taas suureks tegemiseks
1. Oleks vaja sõnastada 2035+ Soome lahe ruumi visioon ja stsenaariumid, mille võiksid panna kokku SITRA ja Riigikogu Arenguseire keskus.
2. Riikidele tuleks luua ametlik koostööagenda seniste raportite põhjal – strateegilises vaates kuni aastani 2035, taktikalises vaates järgmise suhteraportini, operatiivses aga iga-aastase tegevuskavana. Lisaks võiks kummalgi pool lahte olla Eesti ja Soome asju proaktiivselt koordineeriv võimalikult kõrge ametiisik – töönimetusega “sinisillaminister”.
3. Regulaarselt peaks kogunema kahepoolne valitsuste-parlamentide tasemel töörühm, mille iga sessiooni agendas oleks ülevaade kogu olukorrast ja sellele lisaks leiaks iga kord sügavuti käsitlemist üks võtmeteema lähtestatuna valdkonna arvamusliidrite sisendiga.
4. Kordamööda kummalgi pool Soome lahte võiks toimuda iga-aastane koostööfoorum.
5. Vajame ühist meediaruumi rahvusringhäälingute koostegevusena.
6. Kultuur, ajalugu ja keel. Kultuurikoostöö vajab “ühismaa” ehk ühtse tegevusala loomist, mille raames toetataks Soomes eesti keele ja Eestis soome keele õpetamist. Ülelahe võrgustikkõrgkool tuleks lõpuks asutada. Meie suhete ja suhtlemise lugu tuleb kokku ja lahti kirjutada.
7. Eelkõige noorematest põlvkondadest hargmaised on sidemeid tugevdav ühine tulevikuressurss, mitte tänane jagatud probleem.
8. Asjaajamise sujuvus vajab parandamist.
9. Mitteametlik/ühiskondlik ülelahe ühistegevuse agenda vajab ka riikide tuge.
10. Regionaalne ja kogukondlik koostöö – näiteks Talsinki kaksikpealinna metropolipiirkonnas toimuva näitel – vajab nii analüüsimist, tunnustamist kui toetust.
Allikas: Eesti-Soome mõttekoda „Paja“
Kui alustasime Mattiga, siis kuulugu talle ka lõppsõna: „Kui inimene magab, ei juhtu midagi. Aga kui ta ei maga, võib kasvõi kala saada.“
Ain Hinsberg ja Heikki Sal-Saller kirjutasid Postimehes Soome lahe laienemisest ja kahe rahva teineteisest kaugenemisest ning pakkusid valitsusele välja 10 teesi olukorra parendamiseks.
