Mille jaoks Eesti ja Soome üksteist vajavad? Mida tähendab majanduse lõimumine ja uus kaksmaisus? Missuguseid võimalusi meie ei näe või ei kasuta? Kuidas tugevdada ühist tegutsemispiirkonda? Kas oleme osanud ajas uueneda? Neid küsimusi hakkab arutama uus Eesti-Soome mõttekoda. See on võrgustik, mis koondab Soome ja Eesti tulevikuvõimalustest huvitunuid üle lahe.
Mõttekoja käima lükanud arutelu toimus Tallinnas 21. aprillil 2022 ja sinna oli palutud osalema inimesed eri valdkondadest, kel huvi, nägemus ja arenguideed Soome-Eesti tulevikust. Arutelu algatuseks peeti ümarlaud, kus rääkisid Kirsti Narinen (Tuglase Selts), Sari Sopanen (Soome-Eesti Kaubanduskoda FECC), Indrek Tammeaid (ettevõtja), Jaak Aaviksoo (koostööraporti üks autoreid), Tuuli-Emily Liivat (Soome Eesti noored). Arutelu kutsus kokku Soome Instituut Eestis koos Eesti fennofiilidega.
“Mõttekoda teenib kolme eesmärki: peame ambitsioonikalt vaatama, mis on kasutamata potentsiaal meie omavahelistes suhetes. Teiseks, peame tuvastama probleemid piiriüleses tegevuses, mida pole seni sõnastatud. Ja lõpuks on vaja, et head mõtted viidaks ka ellu,” tõdeb üks mõttekoja algatajatest, Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.
“Eesti-Soome suhteid tuleb vaadata uue nurga alt, sest Naapurivisa, Mehukatti ja Karhu tossud on magus minevik. Kui aga tahta, et suhteid hakkaksid vedama nooremad inimesed, peavad olema noori kõnetavad tegevused ja kasu neile. Uus Eesti-Soome ühistöö raport toob näiteks välja FinEst Startup Hubi ja ühised haridusalased tegevused,” räägib teine mõttekoja idee algataja Heikki Sal-Saller kommunikatsioonibüroost In Nomine.
