Soome turistide arvu vähenemine Eestis näitab kahe riigi kaugenemist teineteisest. Kui võtaks õige ette ja teeks mõnest järgmisest aastast Eesti-Soome sõpruse aasta, kirjutab Heikki Sal-Saller Äripäeva arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.Pealkiri on pretensioonikas, kuid samasse suurusjärku mahub Soome turistide heal aastal Eestisse jäetav summa. Peaksime kindlasti tegelema selle summa säilitamise ja kasvatamisega järgnevatel aastatel, sest Eesti ja Soome on majanduslikel, geograafilistel ja ajaloolistel põhjustel kaks teineteisele kõige lähedasemat riiki. Lihtsalt öeldes: meil tuleb Eesti põhjanaabritele atraktiivsemaks muuta.
Veel aasta tagasi saime rõõmsalt tõdeda, et turismiga olid meil asjad vägagi korras. 2019. aastal käis meil enim Soome turiste, neid oli koguarvust kolmandik, kuigi sealt pärit turistide osakaal oli tunamullu viimase kümne aasta madalaim. Eesti Panga andmetel kulutasid turistid Eestis 2019. aastal 1,4 miljardit eurot.
Eelmisel, koroona-aastal moodustas Euroopa Liidu elanike reiside arv siia kolmandiku 2019. aasta arvust. Iga teine turist tuli Soomest, kuid nende arv vähenes aastaga 63 protsenti. Eesti Panga kogutud andmete põhjal jäi Eestil koroonakriisi tõttu 2020. aastal saamata miljard eurot.
Kui võtame arvesse, et soomlaste osakaal on umbes kolmandik, siis väga jämedat arvutust tehes võiks põhjanaabrite heal aastal siia jäetav summa olla umbes 460 miljonit eurot. Päris korralik, kas pole?
Oleme küljega Soome poole
Toodud jämedale arvutusele toetudes saame öelda, et selle summa taastamise ning kasvatamise nimel tasub vaeva näha. Soome on lähiriikidest kõrgeima sisemajanduse kogutoodanguga inimese kohta, umbes 43 000 eurot. Eestis on sama näitaja 21 000 eurot inimese kohta. Teadagi, mida suurem SKP per capita on, seda paremini elavad inimesed selles riigis. Piltlikult öeldes oleme ma soomlastest kaks korda vaesemad, mistõttu suudame odavamalt kaupu-teenuseid pakkuda ja olla turismimaana atraktiivsed.
Viimastel aastatel on räägitud Soome turistide arvu vähenemisest. Meediast oleme saanud kuulda, et selle üks põhjusi on hindade kallinemine ja teenuste kvaliteedi halvenemine siinmail. Usun, et see võib täitsa tõsi olla. Käisin isegi ühel suvel Muhumaal ja mind hämmastas 15 eurone praad veinitalus, Tallinna vanalinnast rääkimata. Ja võibolla ei soovi hooajaks tööle palgatud noored piisavalt head teenindajad olla. Koroona on muidugi tänaseks hindu korrigeerinud ja tööturul luuda keerutanud ning täitsa mõistlikke hindu kohtab isegi pealinna turistilõksudes Raekoja platsil.
Väidan, et Soome turistide arvu vähenemine näitab kahe riigi kaugenemist teineteisest. Eestlaste üheksakümnendate aastate alguse Soome ihalus on koos reisivõimaluste laienemisega muutunud ja vaadatakse teiste ilmakaarte poole.
Soome poole ei olda päris seljaga, pigem küljega. Teiselt poolt on ka soomlasi nörritamas meie kallimad hinnad. Usun, et peaksime ponnistama, et teha kaks riiki taas teineteisele lähedasemaks.
Kolm ideed paljudest
Kui võtaks õige ette ja teeks mõnest järgmisest aastast Eesti-Soome sõpruse aasta, mille kestel kaks riiki suhtleks teineteisega eri tasanditel senisest hulga intensiivsemalt. See oleks projekt, millesse panustavad nõu ja rahalise jõuga mõlemad riigid, sealhulgas ka tulu kasvatamisest huvitatud erasektori ettevõtted. Eesmärk oleks pikaajalisem majandusliku, kultuurilise ja inimeste vahelise läbikäimise süvendamine. Oleksid plaan ja mõõdikud, mille tulemusena sünniks paljuräägitud Talsinki ja sünergia, aastatega äkki ka uut sorti, kahe riigi baasil tekkiv majandusime.
Mismoodi see välja võiks näha? Pakun välja kolm ideed paljudest.
Kõigepealt: ettevõtlus. Mõlemas riigis on kogemusi, mille vahetamine avardab arenguvõimalusi, saadakse vastus paljudele “kuidas”-küsimustele. Eesti ettevõtted külastavad Soome omi ja vastupidi. Töötavad koos projektide kallal, vahetavad kogemusi ja teenivad rohkem raha. Tegelikult on seda juba üheksakümnendate alguses viljeletud ühisettevõtete näol, nüüd siis uus lähenemine.
Teiseks: turism. Soomlased on kurtnud, et hinnad on kallid ja teenindus käib alla. Viimane aasta andis võimaluse meie HoReCa sektoril järele mõelda. Miks mitte ei võiks soomlastele õlu Raekoja platsil paar eurot odavam olla ja restoranides saaksid põhjanaabrid “Terve” üteldes viiendiku alla. Või näitaksid mobiiliekraanilt spetsiaalselt sõprusaasta vinjetti.
Kolmandaks: kommunikatsioon kõikides kanalites. Kunagised Eesti-Soome tele-raadioprojektid Sävelsilta ja Naapurivisa olid omas ajas populaarsed. Tänane kanalite rohkus pakub märksa rohkem võimalusi ja laseb mõelda ka noorematele inimestele, sest nende arvates ei ole Soome seksikas.
Päike südaööl
Sõprusaasta olgu mõlemasuunaline, me ei saa sirutada kätt Soome turismiraha järele midagi vastu andmata. Seega, Soome-Soome, Anud-Mardid-Tiiud-Heinod! Viking Line, Tallink ja Eckerö sõidavad kahes suunas ja meil on Tallinnast Helsingisse minna lihtsam kui Riiga. Kel on rattaretk Ahvenamaal tegemata, Turu saarestikus või Särkänniemi lõbustuspargis käimata, võtku ette. Oulus näeb suvel päikest südaööl, kui ilm on selge. Ja sügisel tasub sõita Kuusamo lähistele vaatama, mis on ruska. Küll ka Soome leiab vahendeid, et eestlasi, kuigi neli korda väiksemas mahus, külla kutsuda.
Igal juhul on pool miljardit atraktiivne summa, et sellega saamise ja kasvatamisega tegeleda. Mis see maksaks? Kui võtta tagasihoidlik üks protsent, siis ligi 5 miljonit.
Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, US Real Estate’i ja Swedbanki arvamuslugude konkurss. NB! Konkurss on lõppenud. Võitjad kuulutame välja aprilli lõpus.
Attachments area
