Väga suurt rolli mängib ettevõtete kommunikatsiooni- ja turundusplaanides erinev statistika. Peamiselt meediateadlase Richard Rogersi kirjandusele toetudes panin kokku ülevaate veebistatistika kasutamise eesmärkidest, praktilistest võimalustest ning nende piirangutest.
Veebistatistikast
Veebistatistikat on mugav kasutada kõigil. See aitab firmadel paremini teada saada, kuidas ja kas nad on üldse nähtavad veebis. Veebistatistika annab võimaluse seda mõõta ja selle tulemusena saab leida vajalikud lahendused, et firma tulemusi veelgi parandada ning seeläbi oma kliendile kättesaadavam olla (Kudrez, 2019).
Kui rääkida veebist, siis saab nimetada kahte erinevat veebivormi, üks vorm on info-web (1.0) ja teine social-web (2.0). Esimese puhul on tegu social-webi n.ö eelkäijaga. Kui info-webi puhul tegi muudatusettepanekuid paremateks toiminguteks veebilehe haldaja, siis social-webi puhul teevad seda platvormi kasutajad igapäevaselt. Võimaldades selle abil, muuta platvorme kasutajasõbralikumaks.
“On neid meetodeid, mis tuginevad hüperlinkidel ja seega on mõnes mõttes endiselt info-web ja on need, mis on võtnud arvesse laigid ja muud hindamismõõdikud veebipõhistes platvormides” (Rogers, 2015). Seega mõõdikud on endiselt mõlemal platvormil olulised.
Sotsiaalplatvormid on saanud populaarseks just sellepärast, et inimesed saavad seal omavahel suhelda ja näidata, kui aktiivsed nad on. Seda arvesse võttes on loodud erinevad platvormid, erinevate eesmärkidega. Näiteks on LinkedIn loodud selleks, et luua sidemeid töömaailmas ja Facebooki messenger on pere vaheliseks suhtlemiseks. Ning kui enne tehti statistikat inimeste sotsiaalmeedia kontode sõprade ja inimestest kellega nad suhtlesid, siis nüüd on asjad muutunud. Nüüd uuritakse inimeste eelistusi ja asjad, mida nad on läbi veebi otsinud (raamatud, filmid jms) ilmuvad neile pakkumistena sellele veebileheküljele, mida nad parajasti külastavad (Rogers, 2015). Nii saab firma jõuda just enda sihtgrupini ning müüa ja reklaamida neile parasjagu vaja olevat toodet.
Veebistatistika miinustest
Nii palju, kui on platvorme, on võimalik võtta igast ühest eraldi statistikat, kuid viimasel ajal on hakatud vaatama osasid platvorme koos, et nende statistikat omavahel võrrelda. “Mõte on selles, et platvormidel on pakkuda samasuguseid või sarnaseid digitaalobjekte klikkimiseks või kirjutamiseks (näiteks nupud, hashtagid), kuid neid ei tohiks tingimata kokku panna, käsitledes neid võrdselt kõikide platvormide vahel” (Rogers, 2015). Probleem tekib sellest, et ühel platvormil võib näiteks hashtagi väärtus olla hoopis teine, kui platvormil, mida omavahel võrreldakse. Lisaks võivad prügihashtagid segadusse ajada statistikat (Rogers, 2015).
Kuid see pole mitte ainuke murekoht, Richard Rogers leiab, et sotsiaalmeedia hashtagide, likeide jms on edevusmõõdikud. Ehk siis see, kui palju meeldimisi või jälgijaid mingil kasutajal/leheküljel on, pole kuigi väärtuslik info. Hoopis väärtuslikum on see, kuidas inimesed omavahel räägivad sellest firmast. Oluline on, kas see tagasiside on positiivne ja, et kui keegi kirjutab kuskil positiivse/negatiivse tagasiside firma kohta, kuidas teised siis sellele reageerivad ning kuhu sealt edasi liiguvad (Rogers, 2019).
Rogers pakub välja alternatiivid, mida võiks edevusmõõdikute asemel mõõta, mis toovad firmale suuremat kasumit ja teadlikkust, kui tavalised mõõtmised. Näiteks tuleks jälgida, kes on inimesed, kes tegelikult ka jälgivad seda firmat, kes elavad kaasa ja keda huvitavad nende postitused; mis teemad panevad jälgijaid kaasa rääkima; kas inimeste probleemidega tegeletakse nähtavalt; tuleb jälgida pikalt nende mured kestavad ja millal lahenduse saavad; ning jälgida inimesi, kellel on sama probleem, kuid kes pole firma jälgijad (Rogers, 2019).
Rogers ise ütleb, et need pole kindlasti ainukesed õiged vastused, kuid kindlasti aitavad paremini hinnata firma tõelist väärtust (Rogers, 2019). Need näitavad suuremat statistikat ja annavad aimu sellest, mida kliendid firmalt tegelikult soovivad.
Autor: Anett Veske
Kasutatud allikad:
Kudrez, S. (2019). Getting Started with Google Analytics. Vaadatud aadressil: https://youtu.be/WC3ONXJn9FQ
Rogers, R. (2015). Cross-platform analysis. Digital Methods Initiative, WinterSchool 2016.
Rogers, R. (2019). Otherwise Engaged: Social Media from Vanity Metrics to Critical Analytics. Loetud aadressil: https://ijoc.org/index.php/ijoc/article/view/6407/2248
