Juhi kommunikatiivsus ehk sõnakus eri kanalites on seotud ettevõtte edukusega, selgub firma FTI Consulting uuringust. Eestis vastavat uuringut tehtud ei ole, kuid kogemustele toetudes saab kinnitada, et “pildis” olek on ärile kasulik.

Kas juhi sõnakus ja firma edukus on omavahel seotud? Selgub, et on. FTI Consulting hindas uuringus “Juhi bränd ja selle mõju ärile” 100 kiirelt kasvava aktsiahinnaga ettevõtte kommunikatsiooni ajavahemikul 2015-2019 ja selgitas välja huvitava seose. Kuigi ettevõtte kasvu ja väärtust mõjutavad paljud tegurid, leiti, et 81 protsenti kõige kiiremini arenevatest ettevõtetest veavad tegevjuhid, kes seavad oma kohustuste seas esikohale kommunikatsiooni. Viimase viie aasta jooksul on kiiresti kasvavad ettevõtted kommunikatsiooni üha enam võtnud oma kasvu toetamise vahendiks.

Uuring käsitleb ka juhi niiöelda kaubamärki, mille juht oma töö ja suhtlusega loob. Eristuva kaubamärgiga tegevjuhid pidasid paremini vastu koroonakriisi negatiivsele mõjule, kaitstes USAs aktsionäride vara 260 miljardi dollari väärtuses. Ilma eristuva kaubamärgita juhid, kelle kommunikatsioon ei ulatunud väljapoole oma tööstusharu või valdkonda, hoidsid aktsiahindade näitajaid lähemal oma tööstusharu keskmistele.

Uuringus vaadeldud 15 edukaimast ettevõttest oli 12 eristuva brändiga juhid. Kiirelt arenevate ettevõtete tipus on biotehnoloogiafirma Argenx, tehnoloogiafirmad AMD, Games Workshop, Nvidia. Kõigi nende ettevõtete aktsia kasvas 5 aastaga enam kui 1000 protsenti. Uuringuga märgati ka, et tehnoloogiafirmade juhid on kommunikatiivsemad.

Ja veel: kõik naised, kes olid oma ettevõttes kõrgeimal positsioonil, pidasid kommunikatsiooni juhtimise oluliseks osaks. Ehkki uuringus osalenud 128 tegevjuhist olid ainult 6 naised (4,7%), oli kõigil neil selge bränd ja suhtlemisstiil.

Oleme täheldanud, et Eestis on kommunikatiivsuse või sõnakuse skaalal kaks äärmust. Ühel pool on need, kes hea meelega meedias sõna võtavad, küsimustele vastavad, kommenteerivad. Nad on avatud ja meediale koostööaltid partnerid, neid kohtab ka sotsiaalmeedias. Siin on omal kohal heas mõttes edevus ja soov oma kordaminekutest rääkida.

Teisel pool on aga niisugused firmajuhid, kes ühel või teisel põhjusel meediasse ei kipu. Põhjuseks võib olla asjaolu, et tahetakse enda asju ilma kärata ajada, ehk natuke peljatakse meediat ka. Nad võivad öelda, et “kui vaja, siis räägin”. See on ka koroona-ajastu tendents.

Me ei saa üldistada, et neil Eesti juhtidel, kes on varmad suhtlema väljapoole, läheb paremini. Paljud ajavad asju vaikselt ning nende äri on väga kasumlik. Küll aga toonitame, et meedia ja kitsamalt ka sotsiaalmeedia on parim vahend heade sõnumite paljude inimesteni viimiseks. Sotsiaalmeediat saab lausa ise teha, et pea ootama ajakirjaniku e-kirja või kõnet. Lisaks on hulk digitaalseid kanaleid, mille hulgast saab valida ettevõttele kõige sobilikumad. Kindlasti tuleb aga ajakirjanike päringuteks valmis olla muudatuste või kriisi korral, nagu see on meil märtsist alates. Järjekindel “pildis” olek on mainekujunduse jaoks hädavajalik

“Pildis” oleku plussid

Aitab juhil arvamusliidriks saada ja brändi kujundada

Tuntud inimesel on lihtsam asju ajada

Sõnumid on võimendatud ja jõuavad pärale

Firma maine läheb paremaks

Töötajaid on lihtsam leida

Tuntud firmal ei löö ühekordne libastumine jalgu alt

Miinused

Halvad uudised juhiga avalikkuse luubi all

Halvad uudised firmaga avalikkuse luubi all

Negatiivsel infol on pikaajaline mõju

Pidev avalikkuse tähelepanu tekitab stressi

Autor: Heikki Sal-Saller

Allikas: kommunikatsioonibüroo In Nomine